Pisiniarfitoqqami takusinnaavatit 2014’mi Sisimiuni nanoq pisarineqarsimasoq pillugu immikkut saqqum-mersitsineq. ”NANOQ NANOQ mittarfiup eqqaani nannumik takusoqarsimavoq!” Ukiut marluk matuma siorna upernaakkut tusatsiagaq taamatut nipeqarsimavoq. Mittarfiup aqqutaa erngiinnaq katersuussima-sunit biilerpassuaqalerpoq inuppassuaqalerlunilu, ”pulaartumik” qaqutiguinnaq takusartakkamik takunnik-kusuttunik. Sisimiuni nanoq – qaqutigooqaaq. Sisimiut avataata imaa qaqutiguinnaq sikusarpoq – nannullu siku puisinniarfissatut pisariaqartillugu. Taamaattumik nanoq annermik Kalaallit Nunaata avannaani Tunu-milu takussaaneruvoq, kisianni ukiut tamaasa nannut ataasiakkaat sumiiffinnut allanut tammartajaartar-lutik pisarput. Saqqummersitsivimmi takusinnaavat nannup niaquata saarnga. Takuuk filmi Gustav Berthel-sen’p nannunnilikkersaarnera, nannullunilu qanoq misigisimanarnersoq tusarlugu. Aamma saqqummersit-sivimmi atuarsinnaavatit nanoq pillugu paasissutissat – nannup qanoq atugarineqartarneraniit qanga Ka-laallit nanoq pillugu upperisatoqaannut tunngasunut.
Pisiniarfitoqqami immikkut ittumik saqqummersitat assitallit takusinnaavatit, qanga itsaq issit-tumi ukiut 4500’t ingerlanerini inuit piorsarsimassusaallu pillugit saqqummersitat. Ilanngullugu paasisaqarfigitsiarneqarsinnaavoq kalaallip eqqumiitsuliortup oqaluttuartartullu Nuka Godtfred-sen’p silarsuaa asseqanngitsoq. Saqqummersitsineq suliarineqarsimavoq Nordatlantens Brygge’p København’milu Nationalmuseum’p suleqatigiinnerisigut. Saqqummersitani takusinnaavatit qali-paatini imilertakkanik qalipakkat 31’t, titartakkamut Oqaluttuaq’mut titartakkat immikkoortut siul-liit marluk. Allornerit siulliit (2009) aammalu Ukaliatsiaq (2012). ’Oqaluttuaq’ kalaallit oqaaseraat oqaluttuanut. Godtfredsen’p imilertakkanik qalipagaai qalipagaannaajunnaarput. Assit filmiminn-gaaneerpalaartuniit nunap isikkuatut sakkortuutut nikerartarput, inuit mikisuararsuanngortarlu-tik.
Pisiniarfitoqqami franskip assilissanik eqqumiitsuliortartup Isabelle Vasseur’p Kalaallit Nunaannik naapitsinera pillugu immikkut ittumik saqqummersitai takusinnaavatit. Vasseur’mut Kalaallit Nu-naannik naapitsineq eqqumiitsuliornikkut ammaassisuusimavoq. Vasseur’p Tunu 2009’mi tike-raarpaa, assullu qaamaneq inuillu qiimmallaatigisimallugit, allaat Tiniteqilaami ilaqutariinni sa-paatip akunnerini sisamani najugaqarsimalluni. 2009’p kingorna nunarput arlaleriarluni tikeraar-tarsimavaa. Ilulissaniinnermini assut iluliarsuit sunnertiffigisimavaai, kingullertigullu Vasseur’p arsarnernik tupinnartunik qalipaaneq sammisimallugu. Ukiut tallimat ingerlanerani qalipakkanik 70’t tungaanut amerlatigisunik kalaalerpaluttunik qalipagaqarsimavoq. Saqqummersitami taku-sinnaavatit assiliarpassuit ilaat taakku, kiisalu ”sikumik igalaat saagui”. Assit najoqqutat aalajan-gersimaqqinnaartuniit nikerartarput, najoqqutarisap sinaa ersarissumik qalipanneqartarluni, na-joqqutamut timitaqanngitsumut, qalipaatit puttaqatigiillutik najoqqutaasullu killingi siammarter-neqarlutik. Vasseur taamatut saqqummersitsinermini Kalaallit Nunaannut tunniussaqarusuppoq.